Autor: Signe Sillasoo • 31. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lisaks konkurentsile tööjõu pärast innustas firmat enam kui poolteist aastata tagasi kolima ja uut kontorit sisse seada ka soov olemasolevatele töötajatele mõnusamat töökeskkonda pakkuda. “180. aastat tegutsenud pereettevõtte kesksel kohal on olnud alati inimene. Ehk kõigi inimestega käitutakse meeldivalt ja ei tehta vahet, kas tegu on puhastusteenindaja või direktoriga. Sellest ka avatud kontori kontseptsioon,” selgitas SOL Baltics juht Rinel Pius.

Telliskivisse, endise Bastioni tootmistsehhi avaratesse ruumidesse loodud kontoris pole nimelt kellelgi oma konkreetset töölauda. Ei juhil ega ühelgi teisel töötajal. Igal hommikul on vaba voli valida laudadest endale töötamiseks meelepäraseim. “See on see inimlik mõõde,” mainis Pius. Ehk teisisõnu rõhutakse võrdusele nii füüsilises keskkonnas kui ka ettevõtte struktuuris. “Firma omanik on samasugune töötegija nagu iga teine ja tal ei peaks olema töökeskkonnale rohkem õigusi kui sellel, kes palgatööd teeb selle sama omaniku jaoks,” toonitas Pius Soomest, kus asub ettevõtte peakontor, ka siia jõudnud põhimõtet. Lisaks pole ettevõttes tööl erinevaid vaheinimesi nagu assistendid või sekretärid, igaüks peab ise otsuseid vastu võtma ja ka vastutama. Piirid on tegutsemiseks ja töötamiseks väga laiad. “Ka füüsiline keskkond soosib seda, et neid väga poleks.”

Kontor nagu filmistuudio

Ja karme piire pole tööruumides tõesti. Algselt suurde tühja ristkülikukujulisse betoonist ruumi on sisearhitekt Kärt Kukkuri abiga loodud erinevaid alasid - on töölaudadega varustatud ruumiosad, on erineva kuju ja suurusega koosolekuruumid (ümmargune neist keset ruumi), on koht mõnusaks ja mänguliseks olemiseks ja sirutamiseks pooltoetavate laudade või vurri meenutavate toolide keskel.

Varasemalt tegutses ettevõte ligi 20. aastat sisuliselt garaažis pead-jalad koos, tõdes Pius. Ruumipuudus oli väga tuntav. Nii sai uues kontoris eesmärgiks avarus ja avatus. “Avatud kontor töötab siis, kui on ruumi. Ma olen artiklite vastane, mis räägivad, kuidas avatud kontor hirmus palju raha kokku hoiab. Minu arvates on avatud kontor kaks korda kallim kui suletud kontor ja seda seepärast, et igal inimesel on vähemalt kaks korda rohkem pinda vaja kui suletud kontoris. Seda nii laiuti kui pikuti,” selgitas ta ja tõi näiteks, et praeguse 1200 m2 pinna asemel saaksid nad ehk suletud kontori puhul hakkama 800 m2-ga.

Avarus ja avatus tekitab aga omakorda ruumile nõudmisi - vajalik on korralik valgustus ja helisummutus, samuti sopilisus, et kõledust vältida. Kõigi nende aspektide peale on SOLi kõrgete lagedega kontoris mõeldud. “See ruum on ehitatud nagu filmistuudio,” ütles Pius naljatades. Klaasseintega koosolekuruumide jaoks on valitud kõige kõrgema helisummutusastmega klaas, samuti on ruumis helisummutav vaip, kummipõrand, ülal laes paneelid ja töökohtade jaoks loodud platvormi alla paigutatud samuti heli summutav materjal. “Ruumi keskel asuv ümmargune nõupidamiste ruum, kus on mõnus ka niisama vahepeal istuda ja vabas õhkkonnas kohvi juua, on kahe platvormi vahel helipüüdja. Need kardinad, mis ruumi ümbritsevad, on samuti helisummutavad. Seda kõike poleks, kui oleks kinnine kontor,” lausus Pius.

Interjööri elavdamiseks on kõigi tualettruumide seinad-põrandad kaetud erinevate plaatidega.

Kontori seintele toovad särtsu aga kaks Navitrollalt tellitud maali. “Soome kontoris käies, kus on suhteliselt palju maale seinas, tekkis tunne, et kui uue kontori saame, siis on Navitrolla SOLi kunstnik,” tunnistas Pius. Nii ka läks. Peale kollase värvi kasutamise soovi, mida kohtab muide ka kontori erinevais ruumides järjepidevalt, mingeid muid juhiseid kunstnikule maalide loomiseks ette ei antud. Looming sai lennata.

Uut moodi prügimajanduse korraldus

Kontori sisekujunduse loomisel oli rõhk ka keskkonnasäästlikkusel. Nii on SOLi kontoris prügimajandus täiesti uut moodi korraldatud. “Meil ei ole laudade all eraldi prügikorve, vaid kolm prügikasti korruse peal. Ühest küljest on see minutikene tõusmist ja liikumist inimese tervisele hea, teisest küljest mõjutab oluliselt ka koristuskulusid. Üldistavalt võib öelda, et üks prügikorv võtab koristajal tühjendamiseks ühe minuti. Kui oleks 70 töökohta, siis läheks ainuüksi prügikorvidele 70 minutit. Nüüd seda ei ole,” rõhutas ta. Kasutatakse hoopis Rootsi firma Paxxo jäätmesüsteemi, mis omakorda hoiab veel 30-40% kokku prügikottide ja seeläbi taas raha, rääkimata teenest keskkonnale. Äraviskamisele ei lähe nii ühtegi pooltühja prügikotti, koti suuruse sõltub prügi hulgast.

Kontor töötab firma turunduskeskusena

Puhastussektoris on töötajate pärast tihe konkurents. “Me nii palju klientide pärast ei konkureerigi kui tööjõu pärast. Siin tulebki keskkond mängu,” toonitas Pius. Ja see ei ole ainult tore mööbel ja hea valgustus, vaid atmosfäär, mida firma bürootöötajad teistele, ka potentsiaalsetele töötajatele edasi kannavad.

Puhastusfirma teenindajad ju firma kontoris ei tööta. Kui küsida firma töötajate käest, kuidas oled rahul oma töökeskkonnaga, siis saab Piusi sõnul 2500 erinevat arvamust (nii palju on firmas töötajaid). “Igaüks kirjeldab seda kohta, kus tema töötab. Kes töötab pangas, see kirjeldab panka, kes töötab laohoones, see laohoonet. Aga me väga tahtsime, et nad kirjeldaksid ikka meid ka,” selgitas Pius. Uude kontorisse kolimine andis selleks võimaluse.

Suhteliselt tavapärane on puhastussektoris see, et uue töötajaga kohtutakse kliendi pinnal, sest kontoris kohtumiseks pole justkui põhjust. Kliendi keskkonda ise aga kuidagi mõjutada või muuta ei saa, mistõttu võib see kogemus olla iga uue töötaja jaoks väga erinev. “Meile nii ei sobi. Meie tahaksime inimest natukene rohkem kinnistada, seepärast me kutsume ta siia (Telliskivis asuvasse kontorisse - toim.). Me vestleme temaga, pakume kohvi ja alles siis räägime tööjuttu. Meil on siin ka koolituskeskus. See esimene kord ei jää tal siin viimaseks korraks. Selle esimese poolaasta jooksul käib iga meie töötaja siit 3-4 korda läbi.”

Tööle ei tulda Piusi sõnul loomulikult keskkonna pärast, aga meeldival atmosfääril ja tööõhustikul on siiski kaudsed mõjud. “Ka puhastusteeninduses hakkab see hinda minema,” sõnas Pius. Nii on töötajad ka vabal ajal kontorisse oodatud, et lehti lugeda, kohvi juua, soovi korral ka saunas käia. “Seda võimalust kasutakse aeg-ajalt meeldivalt, mitte ei kasutata ära.”

4 SOOVITUSTMida kontorit kolides või suuremat sisekujunduse muutust ette võttes silmas pidada?

1. Mõtle, miks sa seda kõike teed

Enne kui tegutsema asud, mõtle, mida ja miks sa üldse muuta tahad. Miks sa tahad kolida või olemasolevates ruumides midagi ringi teha. SOLi sooviks oli teha firmat kolides nö arenguhüpe ehk aastakümneid garaažilaades kontoris pead-jalad koos töötades luua uues kohas töötajatele parem töökeskkond. Selline, mis meelitaks koos meeldiva värbamisprotsessi ja koolitustega tiheda konkurentsiga tööjõuturul ka potentsiaalseid töötajaid, samuti oleks meeldivaks kohaks, kuhu kliente tuua ja kus oma olemasolevaid töötajaid koolitaja ja nendele muid põnevaid sündmuseid korraldada.

2. Võta sisekujundaja appi

Algselt oli firmal päevakorras ise sisekujundus luua. Kogu protsess on aga kinni detailides, mida väga tihti ise tähele ei oska panna või arvestada. “Sisekujundaja ja arhitekt teavad ja oskavad aidata neid detaile paika panna,” toonitas Pius.

3. Järelvalve olgu kaasatud päevast üks

“Meil läks ehitamise ja järelvalvega kehvasti. Olime järelvalvajana kehvad. Sellest saime me ruttu aru, et sisekujundaja on vajalik, aga sellest, et peab esimesest päevast peale väljaspoolt professionaalse järelvalve tellima, mitte,” tunnistas Pius. Mõeldi, et väikse seltskonnana hoitakse ise töödel silm peal. “Kuna oleme ise hooldajad, siis mõtlesime, et ju me oskame. See oli väga vale mõtteviis. Hoolimata sellest, et me mingil määral tõesti oskame, siis professionaalne järelvalve peab olema,” toonitas ta ja tõdes, et nii oleks hoitud kümneid tuhendeid eurosid kokku. Esimene ehitusfirma, kellega koostööd tehti, jõudis tähtajaks kõigest pooled tööd valmis, planeeritud raha oli aga kõik kulutatud.

4. Loo kontorisse abiruume

Loo kontorisse abiruume. Oluline on seejuues meeles pidada, et abiruum peab asuma ikka seal, kus on abi vaja. “Kui sul on turunduasjad, mis asuvad müügiosakonnast võimalikult kaugel, siis aasta pärast teed intventuri ja vaatad, et polegi nagu midagi kulunud,” tõdes Pius.

SISEARHITEKTI KOMMENTAAR: kõige tähtsam on kaardistada firma vajadused

Kärt Kukkur, sisearhitektuuribüroo FORM

Kontori mööbli ja valgustuse osas otsisime detailides mängulisemaid lahendusi, mis rikastaksid avatud kontoriruumi. Näiteks inglise disaineri Thomas Heatherwicki Magisele disainitud Spun chair toolid, mis vurrina keerlevad, Innermosti rippvalgustid Jeeves&Wooster, mis džentelmeni kübarate vormiga või Tšehhi firma Brokise klaasist õhupallivalgustid, mis alati kõigis elevust tekitavad.

Soovituseks teistele - kõige tähtsam on kaardistada oma firma vajadused. Mida detailsemalt, seda parem. Oluline on läbi mõelda näiteks palju kasutatakse ettevõttes nõupidamisruume, kui suuri neid on vaja, mis sisuga (videokonverents, projektor, TV jms). Palju abiruume vaja on. Samuti tasub mõelda palju inimesi on tavaliselt oma laudade taga töötamas, palju ära koosolekutel või hoopis majast väljas. Kuidas meeskonnad on jagatud, kes rohkem kellega koostööd teeb, kes peaks kõrvuti paiknema, samuti, mis varustusega töökohti on vaja. See kõik aitab sisearhitektil ruume kohe alguses paremini planeerida ja pakkuda kiirelt kliendile töötav lahendus.

*Artikkel ilmus Äripäeva ajakirjas "Sisutaja".

18 pilti

Foto: Tõnu Tunnel