Sekretär.ee  • 30 jaanuar 2020

5 võimalust uuel aastal keskkonnasõbralikuma kontori poole püüdlemiseks

Lõppenud aasta üks kuumimaid globaalseid märksõnu oli keskkonnateadlikkus ning kindlasti jätkub sama teema üle arutlemine järgmiselgi aastal. Kui paljude kodus on keskkonnasõbralikum käitumine saamas juba normiks, siis kontorite puhul on arenguruumi veel küllaga. Samsung Eesti kontoriseadmete divisjoni müügijuht Teet Torn annab soovitusi, kuidas tehnikaga järgmisel aastal senisest jätkusuutlikumalt ka kontoris toimetada.

Kontoritöötajate üheks suurimaks püsivaks väljakutseks on paberivaba kontori tekitamine. Kuigi paberivabast kontorist on räägitud juba aastaid, on sinna jõudmine paljude jaoks endiselt keeruline. Teadlaste hinnangul raisatakse igal aastal ainuüksi kogu maailma kontorites kokku umbes miljard paberilehte, igas minutis prinditakse Euroopas, Aafrikas ja Lähis-Idas kokku umbes kaks miljonit paberdokumenti.

Kuna paberitööstust peetakse maailmas suuruselt neljandaks kasvuhoonegaaside tekitajaks, soovitab Teet Torn kontoris enda süsinikujalajälje vähendamist alustada sellest, et mitte printida välja kõikvõimalikke e-kirju, esitlusi ja dokumente. Neid saab teistega suurepäraselt jagada e-kirja teel.

SEKRETÄRIDE PÄEV 2020: ''Amet kui kameeleon'' konverents toimub 13. aprillil ajaloolises Mustpeade majas Tallinna vanalinnas.

TUTVU esinejate ja kavaga SIIN. NB! SOODUSHIND kehtib veel VAID 2 PÄEVA

“Väga palju paberit kulub koosolekutel kõigile raportite või ettekannete välja printimiseks. Soovitan selle vältimiseks võtta kasutusele mugavad tehnoloogilised lahendused, nagu näiteks digitaalne koosolekuekraan Samsung Flip 2, mis lubab elektroonilisel tahvlil teha kõiki samu asju, nagu paberil, ent lisaks ka peegeldada sinna arvutist või telefonist sisu ning seda kõigile arusaadavalt presenteerida. See sobib nii kirjutamiseks, joonistamiseks, videote vaatamiseks kui ka paljuks muuks,” rääkis Torn. “Hiljem on võimalik koosolekul koostatud sisu kõigiga elektrooniliselt jagada, mis tähendab, et paber võib jääda koosolekul täiesti olemata.”

Kui aga on vältimatult vajalik, et info oleks paberkandjal, võiks eelistada kahepoolset printimist. Ühe paberilehe tootmiseks kulub keskeltläbi 5 liitrit vett ehk tervelt pool ämbrit, seega võiks selle fakti peale mõelda, enne kui printerist kümneid lehekülgi pikki dokumente välja printida.

Teiseks soovitab Torn tähelepanu pöörata kontoris kasutatavatele elektroonilistele seadmetele ning nende energiatarbimisele.

“Mõistlik on kontoris ajapikku välja vahetada seadmed energiaefektiivsete QLED või LED-ekraanide vastu, mis ei nõua palju energiat, ent tagavad esitluseks kasutatavatel ekraanidel kauni ja värvikireva pildi. Näiteks eelmainitud Samsung Flip 2 4K ekraanipilt kuvab kogu värviruumi,” selgitas Torn. “Lisaks on energiasäästuks mõistlik õhtul kontorist lahkudes kustutada kõik voolu tarbivad seadmed, sealhulgas ka ekraanid. Pikaajaliselt annab see märkimisväärse kokkuhoiu.”

Kolmandaks tuleks kogu välja vahetatav kontoritehnika tagastada ümbertöötlemiseks. Siia alla kuuluvad nii mobiiltelefonid, printerite tindikassetid, mikrolaineahjud, vanad telerid kui kõik muu tehnika, mis kontorites on vajalik. Vanade tehnikaseadmete materjale saab kasutada uute tootmiseks.

“Kindlasti tuleks enne ümbertöötlemist vaadata, et telefonide või arvutite andmekandjad on tühjaks tehtud ja privaatne info ei lähe ringlema,” soovitab Torn.

Neljandaks tasub üle vaadata kontori toidukapi sisu. Globaalsest raiskamisest moodustab toit umbes kolmandiku ehk 1,3 miljardit tonni aastas, millest suur osa läheb raisku juba enne lõpptarbijani jõudmist. Iga Euroopa inimene raiskab aastas keskeltläbi 100 kilo toitu.

“Eestis on Keskkonnaministeerium uurinud toidujäätmete teket ning selgub, et toidujäätmeid tekitab üks inimene aastas umbes 76 kilogrammi, toidukadu on 36 kilogrammi, kusjuures rohkem kui kolmandiku moodustavad sellest valmistoidu jäägid, millel on kõrge süsiniku jalajälg,” ütles Torn. “Et muuta toitumist keskkonnateadlikumaks ning ka tervislikumaks, tuleks menüüsse võtta rohkem värskeid puuvilju, köögivilju ning võtta endale alati sellised portsjonid, mille jõuate ära süüa.”

Lõpetuseks võiks Torni sõnul aga iga inimene ühendada säästmise ja tervise ehk võimalusel tööle jalgsi minna.

Jaga lugu:
SEKRETÄRI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Sekretäriuudised igal nädalal enda postkasti.

Sekretär.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenSekretar.ee ärijuhtTel: 51 84 004
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700