Autor: Sekretär.ee • 13. aprill 2020

Kui lahutada arvutihiire kasutamise asend algkomponentideks, nagu füsioterapeudid enamasti teevad, näeme, et enamasti kasutatakse hiirt dominantse käega, see paikneb ühel pool ja kehast eemal, õlaliigeses on painutus-, väljapööramis- ja eemaldamisliigutus, küünarliigesest on käsi painutatud ning randmest sirutatud ja väikese sõrme poole kallutatud (peen nimetus on ulnaardeviatsioon), peopesa on pööratud alla (pronatsioonis). Lisaks saab hiireklahvile vajutamisega suurt vatti nimetissõrm.

Mis tekitab karpaalkanali sündroomi?

Ühelt poolt kostab väiteid, et arvutihiire hoidmise asend võib pikaajaliselt tekitada ülajäsemele ülekoormust ja suurendada rõhku karpaalkanalis, mis omakorda võib viia selleni, et karpaalkanalis paiknev mediaannärv ei saa hästi tööd teha. Tulemuseks võib olla karpaalkanali sündroom. Teisalt teame, et karpaalkanali sündroomi tekkes mängivad olulisemat rolli kätega tööliigutustel rakendatav jõud (kuni 11% tööajast), korduvad jõulised tööliigutused (kuni kolm liigutust minutis), randmeliigese mitteneutraalsed asendid, vibratsioon (sh vibreerivad käsitööriistad), suurem vanus, ülekaal/rasvumine ja naissugu.

Koguni 1/3 riskist sõltub randme kujust ja erinevatest haigustest (rasvumine, diabeet, liigesehaigused ja kilpnäärme alatalitlus. Nagu ikka, on tegelikkus keerulisem, kui sageli väidetakse ning pikaajaline arvutihiire kasutamine on karpaalkanali sündroomi tekkes üpris väike tegur. Seega klaviatuuri ja arvutihiire kasutamine ei pruugi olla probleemi põhjuseks, küll aga võivad need olemasolevat probleemi süvendada.

Kas alternatiivse disainiga arvutihiired on paremad?

Tavahiire kasutamisest tulenevate probleemide vältimiseks on välja mõeldud alternatiivse disainiga arvutihiired, näiteks vertikaalne, biotagasisidega jne. Radwan jt võtsid kokku 17 teadusartiklit, mis sel teemal on kirjutatud, ning leidsid, et alternatiivse disainiga hiired võivad ebamugavustunnet küll vähendada, kuid enamasti ei meeldi töötajatele uue töövahendiga harjumise ajakulu. Oluline on ka töötajaid nõustada, miks ja kuidas alternatiivse disainiga arvutihiirt kasutada. Seega olgugi et alternatiivse disainiga hiired võivad olla paremad, taandub kõik igale töötajale individuaalselt – sellele, kuidas tema hiirt hoiab (nt kui pinges käsi on) ja tema subjektiivsele mugavustundele.

Kui mõtleme sümptomiteta töötajate peale, siis nende puhul ei pruugi alternatiivsete arvutihiirte kasutuselevõtt olla mõttekas. Kui ülajäseme probleem on aga juba tekkinud, tuleks alternatiivse arvutihiire valikul analüüsida, millises liigeses (randme-, küünar- või õlaliigeses) ning millistes liigutussuundades probleem ja valu on.

Pikaajalisel arvutihiire kasutamisel tekkiva lihasvalu puhul pakub biotagasisidega hiir puhkepause, õlaliigese pitsumissündroomi või rotaatormansetilihaste probleemi korral võib rullikuga (roller-bar) arvutihiir pakkuda neutraalsemat õlaliigese asendit ning vähendada õla väljapööramisliigutust. Kui probleemiks on korduv randme sirutusliigutus, võib hoopis vertikaalne hiir olla hea variant. Mis aga puutub karpaalkanali sündroomiga töötajatesse, kelle puhul tahaks survet karpaalkanalile vähendada, siis pole vertikaalsel hiirel ega teistel ergonoomilistel lahendustel eelist tavahiire ees.

Mida siis järeldada?

Ergonoomiline toode ei pruugi alati parem olla. Väga palju sõltub iga töötaja mugavustundest ja terviseprobleemist. Tuleks valida enda jaoks mugav ja paraja suurusega töövahend, mis tagab hea tööasendi. Ära ei tasu unustada, et heast töövahendist tulenev kasu on maksimaalne siis, kui tervise ja töövõime alustega on kõik korras. Töövõimet mõjutab mitmekesine liikumine töökohal (sage asendivahetus!) ja vabal ajal, taastumine (sh uni!), toitumine, psühhosotsiaalsed tegurid, laiem tervisetaust jne.