Autor: Sekretär.ee • 28. aprill 2020

„Kõigi jaoks on kitsaskohad erinevad. Igaüks võib mõelda, kuidas teha oma töö paremaks nendes oludes, kus me praegu töötame. See ongi töö kujundamise peamine idee ka tavalistel aegadel,“ ütleb professor Jari Hakanen Soome tööterviseametist.

Hakanen on uurinud tööga seotust ja läbipõlemist üle 20 aasta. Töö kujundamine tähendab, et me püüame teha oma tööd enda jaoks meeldivamaks. Eesmärk ei ole töö olemust muuta, vaid kujundada tööülesandeid või vaatenurka töö tegemise kohta.

Õppereis uute tööviiside avastamiseks

Hakaneni meelest muutub töö kujundamine praegusel ajal veelgi olulisemaks. Paljud teevad kaugtööd esimest korda elus. Kui töö on piiratud arvuti ja telefoni külge, võivad pausid jääda pidamata ja kui eriolukord kestab, on ohuks tüdinemine ja kaugtöö apaatia.

„Tööst võib kaduda elu ja tähendus, kui silmast silma kohtumised puuduvad ja tööst ei saa vahetut tagasisidet.“

Hea on see, et paljudel on nüüd erakordne võimalus analüüsida oma tööviise ja katsetada erinevaid asju. „Iseennast võib tundma õppida uuest vaatenurgast – juht ei ole kukla taga silma peal hoidmas. Võtame seda kui eneseleidmise aega ja õppereisi uute tööviiside kujundamiseks,“ soovitab Hakanen.

Miks on sinu töö olemas?

Töö kujundamise lähtekohaks on inimese individuaalsed vajadused. Pikemalt kestvas kaugtöös tunneb mõni puudust kolleegidest, teine on kaotanud motivatsiooni ning kolmas otsib tasakaalu töö ja muu elu vahel. Hakanen annab ideid, kuidas oma tööd kujundada.

1. Hoia aktiivseid suhteid kolleegidega. Küsi, kuidas neil läheb, palu soovitusi ja arvamusi. Võiksid helistada kolleegile, kellega muidu sageli kokku ei puutu. Leia viis, kuidas rõõmustada kellegi päeva.

2. Räägi oma juhiga. Küsi soovitusi, tee tööga seotud ettepanekuid ja jaga oma tundeid. Kui sul on liiga palju või vähe tööd, siis räägi sellest juhiga. Juht, kes juhib kaugmeeskonda esimest korda, võib karta, et tundub liiga kontrolliv ja seetõttu ei hoia nii sagedasti ühendust, kui tegelikult võiks. Tõenäoliselt ta rõõmustab, kui töötaja temaga kontakteerub ja saab meeskonnaliikmetega suhelda.

3. Süvenda suhtlemist. Mitmetes töökohtades peetakse virtuaalseid kohvipause. Niisama jutuajamine on hea, aga võib astuda ka sammu edasi. Kas oleks võimalik tutvuda töökaaslaste ja nende tööga põhjalikumalt? Kas võiksite omavahel kogemusi jagada?

4. Õpi uusi oskusi. Kas meeldivaid ülesandeid on ära jäänud? Kui kaugtöö ajal on päevadesse tekkinud venitamist, siis kasuta osa ajast õppimiseks ja ideede leidmiseks. Kui võtad käsile uue oskuse, siis see aitab tõhusalt igavust ennetada.

5. Kujunda argipäevast toimiv tervik. Kas sul on võimalik otsustada, kuidas oma päevi veedad? Mõnele sobib üheksast viieni töö, teine saab energiat jalutuskäigust päeva keskel. Kui sul on lapsed, siis kas sul on võimalik korraldada aega, kus oled täielikult nende päralt. Teistesse tegevustesse lülitumine aitab tööasjadest eemalduda.

6. Kirgasta töö eesmärk. Tee endale selgeks, miks on sinu tööd vaja ja kelle jaoks töötad. Millise laiema eesmärgi jaoks on su töö vajalik? Küsi kolleegidelt, mis neid aitab motivatsiooni hoida. Anna iseendale tagasisidet.

Enda hoidmine ja usk tulevikku

Mida võiks teha, kui eriolukord lõpeb? Kuidas hoida sisemist motivatsiooni, kui tundub, et asjad ei liigu paremuse poole?

„Kõik, mis meie ümber toimub, võtab energiat. Seetõttu tasub olla enda suhtes hooliv ja aktsepteerida, et ma ei saa lahendada kõike. Saan olla nüüd ja praegu ning keskenduda oma elule ja tööle,“ ütleb Hakanen.

„Paljudel võib olla tunne, et ei suuda nii hästi tööd teha, kui peaks. Selle aktsepteerimine enesest hoolival viisil ning ka töökaaslaste ja juhi mõistmisel on suur roll.“ Hakanen toob välja, et üks viis töö kujundamiseks on väiksed heateod teistele – me kõik võime tugevdada ühtekuuluvust ja usku tulevikku.

Uuringute põhjal tasub töö positiivseid tegureid kasvatada eriti siis, kui töös on palju pingeid tekitavaid muudatusi. Siis on sellistest positiivsetest teguritest, nagu lugupidav õhkkond, kollektiivi tugi ja hea juhtimine, kõige enam kasu inimeste heaolule.

Allikas: tööheaolu.ee