Autor: Kristel Napritson • 8. september 2020

Enamik inimesi peavad oluliseks väärtuseks rahulikku töökeskkonda. Kiusamine ettevõttes õõnestab head töökeskkonda ja on üks põhjus, miks töötaja otsustab ettevõttest lahkuda. Töökiusamise tagajärjeks võib olla nii füüsiline kui ka psühholoogiline kahju. Teame vast igaüks inimest, kes on lahkunud ettevõttest, kus töö meeldis, kuid nn ussipesa ei meeldinud.

Töötaja vaade

Kiusamist ei pea ega tohi aktsepteerida. Iseenda heaolu peab olema prioriteet number üks iga inimese jaoks. Kui sulle tundub, et meeskonnas ei ole asjad korras ja sind või mõnda sinu tiimikaaslast kiusatakse või tõrjutakse, siis olukorra parandamiseks on mitu võimalust.

- Märka. Üsna tavaline on see, et vaatame ebamugavatest olukordadest kõrvale põhjendusega „ei ole minu asi”.

- Juhi tähelepanu. Nii nagu oli eelmises artiklis välja toodud, ei pruugi kiusaja arugi saada, et teeb midagi halvasti. Seetõttu on oluline juhtida inimese tähelepanu sellele, et tema käitumine ja kiusamine töökohal on sobimatu.

- Anna tagasisidet. Öelda, et intsident või käitumine oli ebasobiv on esimene võimalus juhtida asjaolule tähelepanu. Tagasiside andmisel on oluline meeles pidada, et tagasisidet tuleb anda olukorrale või käitumisele, mitte isiksusele.

- Võta tagasiside vastu. Iga tagasiside ei ole rünnak. Kuula, mida sulle öeldakse ja püüa mõista, miks sulle sellist tagasisidet antakse.

- Aktsepteeri. Nii nagu inimesed on erinevad, nii ka mõistetakse inimesi erinevalt. Kõik isiksused ei pruugigi omavahel klappida. Kui sul on meeskonnas keegi, kellega sa ei klapi, siis lihtsalt aktsepteeri teda. Töisel suhtlemisel peab olema kasutuses elementaarne viisakus. On igaühe otsustada, kellega ja mis ulatuses suheldakse töövälisel ajal – iga töökaaslane ei pea olema tööväliselt sõber/sõbranna.

- Kohanda oma käitumist. Naljategemine ja kerge lõõpimine on väga eluterved, kuid tuleb aru saada, kas teistele liikmetele sinu suhtlusstiil sobib. Endale sobivat suhtlusstiili ei saa kõigile peale suruda. Eraelus on meil õigus valida inimesi enda ümber, kuid ettevõttes valib inimesed meie ümber juht. Kõik töötajad on oma positsioonidel põhjusega ja kõigil on võrdne õigus töötada meeldivas töökeskkonnas.

- Räägi juhiga. Kui tundub, et enda pingutused vilja ei kanna, siis on õige aeg pöörduda juhi poole. Räägi juhile oma tähelepanekutest, mis sulle muret valmistavad. Juht ei ole töötaja vaenlane, vaid vastaspool, kes vastutab töötajate heaolu eest.

- Otsi abi väljastpoolt. Kui kiusamine töökohal on muutunud väljakannatamatuks ning tundub, et ka juhi kaasamisest ei ole abi, siis on üks võimalus sellest ettevõttest lahkuda. Kuid see ei peaks olema esimene lahendus. On võimalus otsida isiklikku abi psühholoogi juurest või küsida nõu tööinspektsioonist.

Kas see tähendab siis, et ma ei või olla mina ise ja oma arvamuse avaldamine on vale? Kindlasti mitte. Sõnavabadus on üks inimese põhivabadusi, mis annab õiguse vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud teavet sõnas, kuid ei anna õigust kellelgi halvasti öelda või kedagi halvasti kohelda. Igaühel on õigus sõbralikule ja motiveerivale töökeskkonnale. Nii nagu varem välja tõin, on ettevõttes igaühel oma roll ja iga töötaja on valitud ettevõttesse teatud eesmärki täitma. Meil kõigil on oma kolleegidega ühine tunnus – tööandja, kelle me oleme endale valinud ning tänu sellele ka ühine tööalane eesmärk, mida täita.

Juhi vaade

Kui märkad, et meeskonna koostöö ei suju või tiimiliikmetelt hakkab tulema kaebusi, tuleb kiiresti reageerida. Selleks on erinevaid võimalusi, kuid vajadusel tuleb ka sekkuda. Juhi eesmärk ei ole karistada, vaid pakkuda kõigile töötajatele võrdset kohtlemist ja tagada meeskonnas hea sisekliima, et töötajatel oleks mõnus tööle tulla ning töö saaks tehtud efektiivselt.

Tegevused, mis aitavad probleemseid olukordi lahendada

- Märka. Ära ignoreeri sulle jagatud informatsiooni või oma tähelepanekuid. Juhi poole pöördumine võib töötajate jaoks üsna tihti tunduda n-ö pealekaebamisena ja nõuab palju julgust. Julgusta oma töötajat sinuga infot jagama ja kasuta saadud informatsiooni õigel ajal.

- Kuula. Sellises olukorras on üsna tihti emotsioonid üle pea kasvanud ja olukord võib olla võimendatud. Püüa aru saada, mis on juurprobleem ehk millest on töökius alguse saanud. Ei tasu teha ennatlikke järeldusi ega panna süüpinki inimest, keda n-ö süüdistatakse, vaid näha suuremat pilti.

- Kaardista. Pärast probleemi teadvustamist on oluline aru saada, kui suur probleem tegelikult on. Mitte kellegi tunnet ei tasu ignoreerida, kuid kohene ja äkiline reageerimine ei pruugi asja parandada. Tasub asjaosalistega nelja silma all vestelda ja aru saada, kuidas erinevad pooled asja näevad. Mõnikord piisab, kui juht ja osalised arutavad teema üheskoos läbi ning teevad selgeks, millest erimeelsused tekivad. Kui see ei aita, tuleb kaasata kogu meeskond.

- Ära vali pooli. Juhina on sul kohustus olla erapooletu ja tegutseda ettevõtte heaolu nimel. Kuna pinged meeskonnas vähendavad töötajate efektiivsust, on oluline probleemist võimalikult kiiresti aru saada ja tegutseda. Mõlemad pooled peavad tundma, et neid on kuulatud ja mõistetud.

- Leppige kokku reeglid. Töötajate tähelepanekud võivad välja tuua olulised kitsaskohad reeglites. Pange paika reeglid, mis kehtivad võrdselt kõigile meeskonnaliikmetele. Kui teha reeglites muudatusi või erandeid, tuleb neid kommunikeerida kõigile, et vältida ebavõrdset kohtlemist.

- Anna tagasisidet. Tagasiside andmine on vajalik kõigile osalistele. Eriti tulemuslik on tagasiside, kui seda antakse vahetult ja koos näidetega. Tagasiside ei tohi kindlasti olla süüdistav, vaid pigem olukorrale tähelepanu pöörav.

- Distsipliini hoidmine. Tuleta töötajatele meelde sisekorraeeskirju ja reegleid ning jälgi nende täitmist. Pikalt ettevõttes olnud töötajad võivad olla unustanud, millised on ettevõtte sisekorraeeskirjad. Nende meeldetuletamine ei tee kindlasti kellelegi halba.

Mida rohkem oled juhina osa oma meeskonnast, seda kergem on märgata probleeme varajases staadiumis ning selle võrra on lihtsam sekkuda ja efektiivsemalt lahendada. Kui oled meeskonnaga saavutanud hea suhtluse, hoia seda ja ole oma inimeste jaoks olemas – nii nende rõõmudes kui ka muredes.

Erimeelsused ei kao kuhugi. Oluline on nendega tegeleda ja pead mitte liiva alla peita. Iga inimese panus on oluline – ettevõtte töötajana, olgu positsiooniks juht või töötaja, tuleb austada nii iseennast kui ka kolleegi, olenemata sellest, kas tema ametinimetus paigutab ta meist üles- või allapoole. Nii nagu eespool mainitud, täidame kõik ettevõttes olulist rolli. Elu jooksul puutume kokku paljude inimestega, mõni sümpatiseerib rohkem, teine vähem. Kedagi halvasti kohelda, sest ta mulle mingil põhjusel ei meeldi, on lubamatu.

Allikas: PersonaliDisaini blogi