Kaugtööd tegevad meeskonnad kohtuvad silmast silma harva. Töö võib esialgu tunduda tõhusam, sest ükski kolleeg ei astu töölaua juurest läbi ja kohvimasina juures pole kellegagi juttu ajada. Pikaajaliselt võib see aga kaasa tuua negatiivseid tagajärgi.
Tööheaolu toetavad vestlused kolleegidega peetakse sageli just kohvitassi ääres. Silmast silma suhtlus annab positiivse emotsiooni, head energiat ja vahel ka uusi ideid. Psühholoogid on ka märkinud, et koroona on kollektiivne trauma ja just praegu on õige aeg jagada omavahel nii häid kui halbu emotsioone.
Õnneks saame ka koosolekuid pidada vabas õhus ja kui meeskond kohtub korra nädalas kõnnikoosolekul, on ühtsustunne parem ning ka muresid saab omavahel jagada. Väljas kõndides on vereringe parem ja aju saab hapnikku. Parim variant oleks see, kui kõnnikoosoleku saaks ühendada ka looduse kogemisega, sest uuringudki näitavad, et loodusel on tervisele positiivne mõju.
Kõnnikoosolek on oma olemuselt ka vähem formaalne, kui näiteks nõupidamisteruumis korraldatud kohtumine. Seega sobib see hästi personaalseks vestluseks juhi ja alluva vahel. Keerulisematest asjadest on lihtsam rääkida, kui ei pea juhile silma vaatama.
1. Sobiva suurusega grupp
Sobiv osalejate arv kõnnikoosolekul on kahest kümne inimeseni. Kohtumisele, kus kõik peaksid kaasa rääkima ja näiteks ideid välja pakkuma, oleks parim kutsuda kuni neli osalejat. Koosolekul, kus üks räägib ja teised kuulavad – võib olla vaheldumisi ka mitu esinejat – saab osaleda rohkem inimesi, umbes kümmekond. Vajadusel saab suurema tiimi jagada ka väiksemateks gruppideks, et omavahel küsimusi läbi arutada.
2. Ilmale vastav riietus ja jalatsid
Kui inimesel on ebamugav, siis on tema tähelepanu hoopis ebameeldivatel tunnetel. Märgade jalgade, kõrgete kontsade või tuult läbi laskva mantliga võib koosolek ebaõnnestuda.
3. Märkmete tegemiseks vajalikud vahendid kaasa
Head ideed, kokkulepped või uus info vajab talletamist ka kõnnikoosolekul. Enamikul on kõndides kergem kirjutada kui näiteks telefoni märkmeid toksida, aga miks mitte kasutada ka häälmemo, mida hiljem kõikidele osalejatele laiali saata.
4. Rahulik ümbruskond
Suure liiklusega tee ääres omavahelisele vestlusele keskenduda ei saa. Häirib ka see, kui peab põiklema teiste jalakäijate või tõukside vahel. Park, mererand, metsatukk või vaiksem kergliiklustee sobib kindlasti paremini.
5. Sobiv tempo
Kõnnikoosoleku eesmärk ei ole sportlikku vormi parandada või trenni teha. Kõndida tuleb rahulikult, nii et oleks võimalik keskenduda mõttevahetusele ega ajaks rääkides hingeldama. Vahepeal võib peatuda loodust imetlema või pargipingile istuma.
Allikas: tööheaolu.ee