Autor: Sekretär.ee • 28. detsember 2020

Kodukontor – õnn või õnnetus?

Vajadus kontoripindade järele ei kao ja kodus töötamine on hoopis vähendanud töö tulemuslikkust ja kasvatanud töötundide arvu, näitab Swedbanki hiljutine küsitlus. Samas suurendas kaugtöö tööga rahulolu ja loomingulisust.
Foto: Unsplash

Koroonakriis tõi kaasa kodukontorite kasutamise suurema hulga inimeste jaoks. Statistikaameti andmetel suurenes kodus töötavate inimeste arv kevadise viiruse laine ajal 31 protsendini kõigist hõivatutest. IT ja panganduse valdkonnas töötas kevadel kodus tervelt 80% kõigist töötajatest. Suvel kodus töötamine taas vähenes. Kuigi viirus levib praegu taas laialdaselt, näitavad mobiilsuse andmed, et kevadisest kodukontorite kasutamise rekordist oleme veel kaugel.

Esiteks ei ole paljude tööülesannete täitmine kodukontoris võimalik. Kaugtöö on kõige rohkem levinud tippspetsialistide ja juhtide hulgas ning valdkondadest IT-s ja panganduses. Teiseks eelistavad paljud inimesed ikkagi bürood. Kõige rohkem meeldib töötajatele aga paindlikkus töökoha suhtes. Ligi pooled Swedbanki küsitluses osalejatest eelistasid kontori ja kodu kombinatsiooni. Samal ajal soovis 30% töötada ainult kontoris ja umbes 20% ainult kodus. Selline hübriidmudel on kaugtöötajate seas ka praegu levinud. Kaugtöö tegijatest töötab kodukontoris iga päev vaid 35%. Ülejäänud pendeldavad kodu ja kontori vahel.

Kodukontor kasvatas töötundide arvu ja vähendas paljude jaoks töö tulemuslikkust

Kaugtöö kasvatas töötundide arvu. 34% kodukontoris tegutsejatest märkas töötundide arvu kasvu, samal ajal kui 27% täheldas töötundide arvu kahanemist. Lisaks töökoormuse kasvule tuli uuringust välja ka see, et töö tulemuslikkus pigem kahanes, kui kasvas. 32% hindas, et nende tööviljakus alanes, samal ajal kui 19% arvas, et nende tootlikkus kodukontoris suurenes.

Tootlikkuse vähenemise põhjustena tuuakse kõige rohkem välja kolleegidega suhtlemise vähenemist, vajalike seadmete või tarkvara puudumist ning vajadust hoolitseda majapidamise ja laste eest. Tööviljakust suurendasid aga paindlik tööaeg, vaiksem ja keskendumist soodustav keskkond ning transpordile kuluva aja vähenemine. Põhitöökoht oli eelmisel aastal keskmiselt 11 kilomeetri kaugusel kodust.

Huvitav on see, et oma tootlikkust hindasid kõrgemalt need, kellel oli varasem kodukontoris töötamise kogemus ja kes ei pidanud märtsis üleöö sülearvutiga köögilaua taha või elutoa diivanile kolima. Seetõttu võib osa tootlikkuse langusest olla tingitud kohanemise raskustest ja kodukontori negatiivne mõju tööviljakusele võib ajas paraneda, eriti kui lasteaiad ja koolid on taas avatud. Küsitlus näitas, et 45% kaugtöö tegijatest ei olnud pandeemia-eelset kodukontori kogemust.

Loe edasi Personaliuudistest, kuidas on inimeste seas töörahulolu paranenud.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700