Autor: Sekretär.ee • 23. aprill 2021

Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjuristi Greete Kaare sõnul saab töötaja teha kaugtööd üksnes vaid juhul, kui tööandja ja töötaja on kirjalikult vastava kokkuleppe sõlminud. Nad võivad kokku leppida konkreetses kaugtöö tegemise kohas (näiteks töötaja kodu) või kaugtöö tegemises üldiselt (see tähendab, et konkreetne asukoht ei ole määratud).

Juhul kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja teeb kaugtööd konkreetses kohas (näiteks oma linnakorteris), siis olukorras, mil ta soovib kaugtööd teha oma maakodus, peab ta tegema tööandjale ettepaneku kaugtöö koha muutmiseks. Tuleb meelde jätta, et tööandjal on õigus ka kokkuleppe muutmisest keelduda.

Tööandja vastutus kaugtöö puhul ei lõppe

Kaar lisab, et tööandja vastutus kaugtöö puhul ei vähene ning ta vastutab töötaja töökeskkonna eest ka kaugtööd tehes. “Tööandjal on antud juhul õigustatud huvi teada, kus kohas ja millises keskkonnas töötaja oma tööülesandeid täidab. Kuna töötajal on samuti kohustus osaleda ohutu töökeskkonna loomisel, tuleb tööandjale võimalikult varakult kaugtöö koha muutmise soovist teada anda ning aidata kaasa sellele, et tööandja saaks hinnata maakodus olevat töökeskkonda,” selgitab Kaar.

Juhul kui tööandja leiab, et töökeskkond maakodus pole kaugtöö tegemiseks sobilik, andke tööandjale teada, kas olete ise valmis töökoha sobivaks kujundama (näiteks soetama töötooli, laualambi). Samuti on võimalik tööandjaga läbi rääkida, kas ta näiteks luba kaugtöökoha sisustamiseks antud töötooli ja monitori viia ajutiselt teise kohta (see tähendab linnakorterist maakodusse). Kui pooled vajalike kohanduste tegemiseks kokkuleppele ei jõua, võib tööandja kaugtöö tegemise asukoha muutmisest keelduda.

Kokkuvõttes, kuivõrd kaugtöö tegemine saab toimuda üksnes poolte kokkuleppel, siis tuleb kõikides kaugtööga seonduvates muudatustes pooltel eraldi kokku leppida.

Allikas: tööelu.ee