Autor: Elis Vaiksaar • 20. august 2021

Tallermaa tõdeb, et lapsepõlves ei osanud ta unistada ei raamatupidaja ega koolitaja ametist. „Kõrghariduse omandamise esimene mõte oli minna tänasesse Maaülikooli agronoomiks. Miks – ei tea! Teismelise east mäletan, et mulle hakkas meeldima teistele inimestele meeldivate elamuste pakkumine läbi teenindamise. Eks koolitaja töö ongi ehk selle tunde väljendus,“ nendib Tauri.

Tauri Tallermaa esineb juba 4. novembril Tallinna Keskkonnahariduskeskuses ja veebis toimuval konverentsil Juhiabide praktiline sügiskonverents 2021 „Juhiabide töö muutunud maailmas”

Osta pilet SIIT!

Oma haridusteed alustas Tauri Tallinna 31. keskkoolist. Kõrghariduse omandas Tallinna Tehnikaülikoolis ning mehe sõnul on edasi teda õpetanud erinevad õpetajad, esinejad, raamatud, teadusartiklid, koolitused ning muidugi väga paljud inimesed, keda ta ise on koolitanud.

Raamatupidamisest mälutreeninguni

Esimesed koolitaja ristsed sai Tallermaa 1994. aastal ülikoolist saadud teadmiste jagamise läbi. „Kuna ülikoolis omandatud eriala on mul raamatupidamine, siis oma koolitaja ristsed saingi aastal 1994 just nende teadmiste jagamisest. 2000. aastal kutsuti mind kiirlugemist õpetama ja aasta hiljem alustasin mälutreeningutega 8-kordse mälu maailmameistri Dominic O´Brieni juhendamisel,“ kirjeldab Tallermaa oma praeguse ametini jõudmist.

Algselt oli mehe kõige suuremaks hirmuks küsimustele vastamine. Mees tõdeb, et teema võib ju selgeks õppida ja ära rääkida, aga kui hakatakse küsima, mis siis saab..

„Kui mulle aasta pärast ülikooli lõpetamist kursusekaaslane pakkus tulla raamatupidamise koolitajaks, siis ajasin kohe „sõrad vastu“. Kõige suurem hirm oli küsimustele vastamine. Teema võib selgeks õppida ja ära rääkida, aga kui hakatakse küsima, mis siis saab!? Samas tundus väljakutse põnev ja aasta hiljem võtsingi selle vastu. Sain üsna kiiresti aru, et teadmisi peab olema palju rohkem, kui rääkida jõuad. Siis oskad ka küsimustele vastata. Ja vastata suudad ainult siis, kui suudad tahvli ees seistes kasvõi kõva häälega mõtlema hakata. Kui lähed paanikasse, siis on asi untsus,“ selgitab Tauri.

Kõige enam sütitab töös pidev arenemise vajadus

Mees tõdeb, et kuna ajuteadus areneb kogu aeg, siis ei saa ta kunagi jääda nii-öelda „loorberitele puhkama“, vaid peab kogu aeg end uute avastustega kursis hoidma. Samuti pakub talle endale suurt naudingut see, kui inimesed saavad aru, kui lihtne ja samas ka põnev on mälu kasutamine. „Vead on meil kõigil enam-vähem samad. Peamine on see, et päriselt tuleb ka midagi ise meelde jätmiseks teha, mitte loota, et vajalik ise pähe kinni jääb,“ ütleb Tallermaa.

Selleks, et nii töös kui eraelus edukas olla, vajab inimene Tauri sõnul kannatlikkust. Ta lisab, et seda kipub tänastel noortel väheks jääma, sest kõik ümberringi toimub ja vahetub väga kiiresti. „Mis hetkel on veel uus, on mõne hetke pärast aegunud ja unustatud. Aju aga vajab arenemiseks aega ja nendest vajalikest arenguetappidest niisama lihtsalt üle ei hüppa,“ lisab ta.

Rääkides tasakaalust töö ja eraelu vahel, nendib Tallermaa, et tal on viimased 20 aastat olnud privileeg olla iseendale tööandja. Ta lisab, et võib kõlada uhkelt ja privileegituna, et mitte keegi teine talle palka ei maksa. Tõde on see, et peab oma töö ise leidma ning pole mitte kellegi teise töö puuduse korral näpuga näidata. „Minu töö ongi mu eraelu. Mul on vabadus valida oma tööd vastavalt eraelule sobivalt. Kuid ka siin tuleb teinekord teha ohverdusi. Näiteks istun hetkel (pühapäevasel päeval) bussis, sõidan Võrust Tallinnasse ühele suvepäevale töötuba tegema ja kirjutan Sekretär.ee küsimustele vastuseid,“ kirjeldab Tallermaa.

Kuigi töö on ka Tauri Tallermaa eraelu, tuleb ka temal vahel end nii-öelda maha laadida kui lained üle pea lööma hakkavad. Nendel hetkedel aitab teda tema enda suhtumine. „Ma arvan, et see on mu suhtumine maailmaasjadesse selliselt, et kunagi ei lähe nii hästi, et ei võiks paremini minna ega lähe ka nii halvasti, et ei võiks veel halvemini minna. Ole rahul sellega, mis on. Ei ole mujal parem. Parim on siin ja praegu. Ja lõpuks – selleks, et tark olla, peab enne loll olema. Me õpime kogu aeg,“ lisab ta.

Mehe vaba aeg kulub peamiselt perega koos olemisele. Kuna lapsed kasvavad aina suuremaks ning üha rohkem iseseisvuvad, siis on tema sõnul ääretult tore vahest kasvõi lihtsat õhtusööki üheskoos nautida ja juttu ajada. „Kuna lapsed tegelevad ka spordiga, siis püüame ise samuti vaba aega aktiivselt kasutada. Muidugi saab kõike seda eelnevat ja palju muudki teha kauni Võrumaa metsades, kus meil maakodu on.“

Kui rääkida hobidest, siis tõdeb ta, et päris sellist klassikalist hobi tal ei olegi. Mehe sõnul ei kogu ta midagi ega kuluta oma isiklikku vaba aega millelegi ainult talle sobivaks. Tauri püüab ikka raamatuid lugeda, tervist hoida ja lähedastega koos aega veeta.

Kolm supervõimet, mida Tauri Tallermaa endale sooviks ja kuidas kasutaks:

•Oskus eksimatult teiste mõtteid lugeda – ma ei ole üldse kindel, et kui ma seda suudaks, siis tegelikult seda ka naudiks, aga mu mõte on see, et selleks, et teist paremini mõista, tahaks kasvõi korraks tema asemel tema peas olla.

•Lennata vabana kui lind – siis ma saaksin vahest kellegi maa pealt kaasa võtta ja näidata talle kui väikesena sealt kõrgelt tunduvad maised probleemid.

•Jätta aeg seisma ja sellel ajal mõni asi märkamatult korda ajada – üllatuste tegemine on imeline tunne!

Loe lisaks: intervjuu vandeadvokaat Albert Linntam

Loe intervjuud siit.

Loe lisaks: Kuidas reageerida ametnike üllatusvisiidile ja ennetada probleemseid olukordi?

Loe artiklit siit.

Loe lisaks: Intervjuu | personaaltreener Susie-Ann Viirg

Loe intervjuud siit.

Loe lisaks: Miks on oluline teha liikumispause?

Loe artiklit siit.