4. aprill 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mina ei ole oma juhtimistöös ebameeldiva kolleegiga kokku puutunud. Üldiselt on hinnangute andmine ebameeldivusele individuaalne. Inimesed on erinevad ja sellega peab arvestama, rääkis Rehe.

"Organisatsiooni juhi üks ülesandeid on positiivse ja tulemusele orienteeritud töökeskkonna loomine. Selles protsessis on raske töötada nn pidurdajatega," rääkis ta. "Oma praktikas ei ole ma otsest vastuseisu kohanud, küll aga varjatud kujul negatiivsust, mis väljendub passiivsuses ja soovis muutustega mitte kaasa minna. Sääraseid varjatud vastuseise on võimalik juhtida, asudes “vastasega” aktiivsesse dialoogi, püüdes teda maksimaalselt kaasa mõtlema saada ja isegi tegevusse kaasata."

Juht peab oma töös arvestama, et osa organisatsioonist ei pruugi teda mõista, kuid ka see osa tuleb teistega samasse paati saada. "Peale selle on vaja tähele panna ajalist elementi, muutuste rakendamise kiirust. Tuleb leida õige tempo nii kolleegide kui ka klientide seisukohalt ning jälgida, et muudatustega väärtus ei alaneks, vaid kasvaks," rääkis Rehe.

"Minu soovitus on innustada avatud kommunikatsiooni, mille peamine põhimõte on kaasata maksimaalselt kõiki töötajaid. Organisatsioonisisesed kommunikatsioonivahendid võimaldavad olla töötajatele lähedal."

Autor: Urve Vilk, Ketlin Rauk