13. jaanuar 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üks tööstressi allikaid on avatud kontor

Ettevõtetes tuleb tegeleda ka tööstressiga ning tööandja ei tohiks olla ise tööstressi põhjustajaks. Üheks tööstressi allikaks võib kujuneda sageli avatud kontor, kirjutab Tööinspektsiooni töötervishoiu järelevalve talituse juhtaja Silja Soon.

Tööandja ja juhi seisukohast võib avatud kontoril olla mitu plussi, sest alati on hea ülevaade, kuidas töötajad tööd teevad. Luuakse mugav “naabrivalve” süsteem. Kuidas ikka Peeter tööväliseid asju teha saaks, kui Kalle ja Pille samas ruumis töötavad.

Samuti arvatakse, et avatud kontoris on hea uute mõtetega kohe kõigi ees lagedale tulla – ei pea mitu korda ühte ja sama juttu kordama ning diskussioongi on ühe soojaga peetud.

Panus ja koormatus

Kuid kas on end hetkeks asetatud olukorda, kus on vaja koostada tähtis pakkumine või ettekanne, kuid pidevalt astub keegi sisse, et omi mõtteid jagada. Või heliseb naaberlaual kogu aeg telefon, sest kolleegi tööülesandeks on suhtlemine kliendiga. Milline on siis töötaja panus päeva lõpuks, tema vaimse koormatuse tase?

Seega tuleks avatud kontorit planeerides hoolega kaaluda, millised on ühte tööruumi paigutatud töötajate tööülesanded, töö tegemise viisid ja isiklikud eelistused.

Töötaja seisukohast võib avatud kontor mõjuda alastikiskuvalt: telefonikõnesid kuuldakse pealt, arvutiekraanilt on igal hetkel näha, kas oled tööülesande kallal või täidad parajasti tuludeklaratsiooni.

Korraks aeg maha

Töötaja või tööandja, kes väidab, et suudab end kaheksa tundi päevas pühendada vaid tööle, on ilmselgelt silmakirjalik. Inimene vajab ka kõige intensiivsema töö juures korrakski võimalust aeg maha võtta, kuid millised need on avatud kontoris?

Tahaks korraks lõõgastuda, kuid kuidagi piinlik hakkab – kuidas ikka ringutada või võimelda, kui kolleegid on parasjagu töörütmis. Jällegi kasvab tööstress.

Tööstress on tööprotsessi paratamatu osa ning mõõdukal kujul on see isegi motiveeriv ja edasiviiv. Probleemiks muutub see siis, kui töötajal kujuneb välja pingeseisund ning ta tajub vastuolu töökeskkonna esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel.

Tööstressi tuleb hoida kontrolli all ning tagada töötajatele toetav ja tervist säästev tööõhkkond.

Autor: Tiive Murdoja, Silja Soon

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700