Autor: Sekretär.ee • 7. august 2019

5 küsimust ja vastust töölepingu kohta

Töölepingut puudutavad küsimused on teabevara nõuandekeskuse kõige rohkearvulisem küsimuste osa. Teema on alati aktuaalne ja sisaldab aspekte, kus oleks vaja pisut nõu. Toome sinuni viis küsimust ja vastust töölepingute vallast. Vastajaks on advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Kristi Sild, kes on ühtlasi ka tööõiguse teabevara peatoimetaja.
Foto: Pixabay

1. Käsundusleping

Küsimus

Baari teenindajaga on sõlmitud käsundusleping tunnitasuga viis eurot. Milline on maksustamine – kas sama, mis töölepinguga töötajal (välja arvatud sotsiaalmaksu miinimumi kohustus)? Kas maksuvaba tulu on sama? Kas töötamine peab olema registreeritud töötamise registris ja kui peab, siis millise lepingu alusel (nimetust käsundusleping seal loetelus ei ole)?

Vastus

Teil on õigus, et käsunduslepingu alusel töötamisel on maksukohustus (sh maksuvaba tulu) sarnane töölepingu alusel töötamisega. Töötamine peab olema registreeritud töötamise registris võlaõigusliku lepingu alusel töötamisena. Samas on vajalik märkida, et kui töötamisel on selged töösuhte tunnused, siis võidakse see vaidluse korral lugeda töölepinguliseks suhteks sõltumata sellest, kuidas pooled seda ise nimetanud on.

2. Töötamise koht osalise kaugtöö korral

Küsimus

Osa ettevõtte töötajatest täidavad tööülesandeid osaliselt kaugtööna oma kodus. Kaugtööd tehakse omal soovil, töötajal on võimalus täita tööülesandeid ka kontoris. Juristide soovitusel jätsime töölepingu asukohaks sissetöötamisperioodi jooksul tööandja tegutsemiskoha omavalitsuse täpsusega ning täpsustasime, et pärast sissetöötamisperioodi võib töötaja täita tööülesandeid oma kodus (töölepingus on kirjas täpne aadress).

Küll aga peaksid töötajad ka kodus töötamise korral töötama aeg-ajalt kontoris. Me leiame, et sellisel juhul ei tohiks tegemist olla töölähetusega, kuna töötaja täidab tööülesandeid kaugtööna omal soovil, mitte tööandja nõudmise tõttu. Kui aga töölepingust võib välja lugeda, et töötamise koht on pärast sissetöötamisperioodi töötaja kodu, võib kontorisse sõitmist lugeda töölähetuseks ja töötajal võib tekkida õigustatud nõudmine näiteks sõidukulude hüvitamiseks.

Kuidas oleks mõistlik lepingus töökoha asukoht sõnastada selliselt, et tööandja asukohas käimised ei muutuks töölähetusteks? Kas piisaks sellest, kui määrame töölepingus töötamise kohaks ettevõtja tegutsemiskoha omavalitsuse täpsusega (ilma piiranguta, et töökoht asub seal ainult sissetöötamisperioodi jooksul) ja lisame, et hiljem võib töötaja täita tööülesandeid kodus?

Vastus

Töölepingu seaduse (TLS) § 6 lg 4 sätestab, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja lisaks TLS-i §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna. Seega on teil mõistlik määrata töötamise koht kohaliku omavalitsuse täpsusega ning sätestada, et teatud juhtudel ja korras on töötajal õigus töötada kaugtööna oma elukohas. Kaugtöö tegemise reeglid võib siis eraldi kehtestada ja töötajale täitmiseks teha.

3. Töölepingute uuendamine

Küsimus

Asutus soovib üpris ammu sõlmitud töölepinguid uuendada ja ajakohastada (andmekaitsega seotud nõuded jm, mis seaduses muutunud). Kuidas lepingut sõnastada? Näiteks tööle asumise aeg. Kas töötaja asus tööle X ajal minevikus või asub antud tingimustel tööle lepingu sõlmimise ajal ja staaži arvestatakse X ajast minevikus?

Kas oleks korrektne tööle asumise aeg sõnastada järgmiselt?

„2.1. Tööleping hakkab kehtima selle allkirjastamise hetkest tööandja ja töötaja poolt.

2.2. Töölepingu allkirjastamisest kaotavad kehtivuse kõik muud tööandja ja töötaja vahel sõlmitud varasemad töölepingud ning nende lisad.

2.3. Lisaks lepinguga tekkivale tööstaažile arvestatakse tööstaaži sisse ka tööandja ja töötaja varasemate lepingute raames töötatud aeg.”

Vastus

Kuna tegemist on ühe ja sama kestva töösuhtega, siis soovitaksin näidata töösuhte alguse kuupäevaliselt, näiteks „Töötaja tööstaaži tööandja juures arvestatakse alates **** a.”

4. Töölepingu lõppemine töötaja surmaga

Küsimus

Töötaja sai surma – millised on järgmised toimingud? Millal lõpetatakse tööleping, kellele makstakse töötasu ja puhkusetasu kompensatsiooni?

Vastus

Töötaja surma korral on töölepingu lõppemise päevaks töötaja surma kuupäev. Lõpparve võib kanda töötaja pangakontole, kus see jagatakse pärijate vahel.

5. Tööleping või töölepingu muudatus

Küsimus

Töötajal muutub ametikoht madalamaks (juhist keskastmejuhiks), seoses sellega muudetakse ka palka – paraku väiksemaks. Tööülesanded vähenevad otsustamise tasandil. Plaanis on teha töölepingu muudatus. Kas see on õige valik või tuleks teha uus tööleping? Palun ka põhjendada oma soovitust. Isik on nõus ametikoha muudatusega, palga kohta toimuvad läbirääkimised.

Vastus

Töölepingu muudatuse tegemine on tavapärane. Töölepingu uue teksti vormistamine tervikuna oleks soovitatav siis, kui väga palju tingimusi muutub ja uut tervikteksti oleks seetõttu kergem jälgida.

Kui soovid samuti aeg-ajalt tekkivatel tööõigust puudutavatel küsimustel spetsialistiga konsulteerida, siis telli tööõiguse teabevara. Tööõiguse teabevara edastab pidevalt uuendatud infot kogu töösuhete valdkonna kohta töösuhte alustamisest kuni lõpetamiseni. Seadust kommenteerivad juristid, lisaks tutvustame värskeid kohtulahendeid ja teisi tööõigusega seotud teemasid.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700