Autor: Tauri Tallermaa • 1. september 2021

Kuidas juhtida juhi tähelepanu?

Keegi ei suuda kogu aeg keskendunud olla. Sellega tuleb lihtsalt leppida, et aju loomulik olek on pigem uitamine, mõtisklemine, molutamine. Mis ei tähenda seda, et samal ajal aju ei töötaks või tähelepanu poleks võimeline ohule reageerima.

Autor: Unsplash

Aga neile, kelle peas käib pidev virr-varr, mis takistab tegemast seda, mida tegelikult teha tahaks – näiteks magama jääda, raamatut lugeda või aruannet koostada – on mul viis soovitust.

1. Mida selgem on eesmärk või karjuvam on vajadus, seda kergem on ennast kokku võtta.

Tihti öeldakse, et inimene pole loomult laisk, vaid lihtsalt tema eesmärk on jõuetu. Ehk teisisõnu: kui me ei viitsi pingutada, siis järelikult pole põhjust pingutada. Aga kui mingi tähtaeg on kahe tunni pärast, siis pole enam kuskile põgeneda ja me lülitame välja kõik enda käeulatusse jäävad segajad (telefonid, teleri jms), võtame end kokku ja suudame keskenduda küll. Kuni vähegi võimalik, me seda ei tee, sest ajul meeldib olla jõudeolekus ja lasta mõtetel uidata.

Soovitus – anna oma tegevusele selge eesmärk ja tekita pakilisus.

Tauri Tallermaa astub üles juba 4. novembril Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuses ja veebis toimuval Juhiabide praktilisel sügiskonverentsil.

Osta pilet SIIT.

2. Teadvusta endale, mis sind segab, et saaksid ärritajad kas kõrvaldada või neid ignoreerida.

On välimisi ja sisemisi segajaid. Esimesteks on näiteks müra, temperatuur, valgus ja üldiselt on meil nendega lihtsam on hakkama saada. Hoopis raskem on vabaneda sisemistest segajatest. Selleks tuleb kõigepealt endale teadvustada nende olemasolu ja kõige hullem sisemine segaja, mis ei lase teil hetkele keskenduda, on teadmatus.

Kaasaegne tehnoloogia lubab meil kõigil olla kõigiga kogu aeg ühenduses ehk teisisõnu selleks, et segada, ei pea inimene füüsiliselt enam meie juurde tulema. See on seotud aju ehitusega: aju otsmikusagara sees on tasukeskus, mis premeerib teid dopamiiniga, kui me midagi teada saame. Kui dopamiin tekitab rahulolutunde, siis selle puudus ehk teadmatus - muudab rahutuks. Sellepärast tahakski kogu aeg visata pilku telefoni peale, kas keegi on kirjutanud ja mis ta on kirjutanud või kas keegi on laikinud ja mida ta on laikinud.

Soovitus - ära lase end millelgi ega kellelgi segada.

3. Tee rohkem pause.

Inimene suudab ühele teemale katkematult keskenduda maksimaalselt 15 minutit. Seetõttu on hästi oluline teha pause. Kuigi esmapilgul tundub ehk vastuoluline, et pidev pauside tegemine soodustab keskendumist, siis tegelikult aitavad pausid keskendumisvõimet just taastada. Esialgu piisab ka lühikesest pausist, mis viiks mõtted korraks kõrvale. Kuid reeglina tuleb meil keskenduda laua taga istudes ehk passiivses asendis ja kui keha ei suuda enam aju korralikult energiaga varustada, muutub ka mõtlemine vaevaliseks. Seepärast tuleb ka füüsilisi pause teha ehk vahepeal end liigutada, et keha võime energiat toota paraneks.

Soovitus - väike paus iga 15 min tagant, pikem paus hiljemalt iga tunni järgi.

4. Ära tee mitut asja korraga.

Inimese aju pole loodud rööprähklemiseks, seega mitut asja korraga tehes pole võimalik neile piisavalt keskenduda. Ka autojuhtimine on rööprähklemine, aga kui rooli, käigukangi ja piduritega tegelemine on juba lihasmällu salvestatud ehk automaatne, siis võite samal ajal rahulikult kaassõitjaga rääkida. Aga ainult senikaua, kuni liikluses kõik ohutult toimub. Ohu korral lülitub teie aju ellujäämisrežiimile ja enam lobiseda pole võimalik.

Või kui te näiteks olete seltskonnas ja järsku keegi kuskil mainib teie nime, siis seda te miskipärast märkate. See tähendab, et alateadvus töötab kogu aeg ja aju suudab teile anda vajalikul hetkel signaale, et suudaksite end võimalike ohtude eest kaitsta.

Soovitus - keskendu ainult ühele, kõige olulisemale tegevusele.

5. Kui päevas on üle viie kohustuse, kirjutage need üles.

Hoia märkmik pidevalt lähedal, siis saad pähe tulnud mõtte kohe üles märkida ja ajul pole vaja seda enam sulle pidevalt meelde tuletada. Kui oled ajult kohustuse miskit pingsalt meeles hoida vähemaks võtnud, saab ta rahulikumalt keskenduda olulisele. Nn to-do-list`i võiks teha siis, kui päevas on üle viie kohustuse, sest siis hakkab nende meelespidamine juba aju liigselt koormama. Kes kirjutab oma kohustused arvutisse, kes toksib telefoni. Aju seisukohalt on kõige efektiivsem viis ikkagi vana-hea paber ja pliiats. Seda eelkõige sellepärast, et see on kõige tüütum. Mida rohkem vaeva, seda paremini meelde jääb.

Soovitus - nimekiri aitab, aga ainult siis, kui see on olemas.

Loe lisaks: persoonilugu mälutreener Tauri Tallermaa

Loe artiklit siit.

Loe lisaks: intervjuu vandeadvokaat Albert Linntam

Loe artiklit siit.

Loe lisaks: kuidas reageerida ametnike üllatusvisiidile ja ennetada probleemseid olukordi?

Loe artiklit siit.

Loe lisaks: persoonilugu personaaltreener Susie-Ann Viirg

Loe artiklit siit.

Loe lisaks: miks on oluline teha liikumispause?

Loe artiklit siit.

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700