9. märts 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas ülekaal mõjutab tööle saamist?

Sirje Tammiste (Tammiste personalibüroo juhataja)
Foto: Meeli Küttim
Sellise küsimusega pöördus personalikonsultant Sirje Tammiste poole naisteajakiri "Mari". Loe Sirje Tammiste kommentaari ajakirja toimetaja küsimusele.

Tööle saamisel on mitmeid aspekte – professionaalsus, kandideerija „meeldimine“  ning sobivus meeskonda, töö sobivus kandideerija tervisega. On ameteid, kus töötaja peab mõjuma meeldivalt – eelkõige need, kes esindavad ettevõtet klientide silmis. On ameteid, kus on oluline vaid töötaja töösooritus, tema oskused. See, kuidas ta välja näeb, ei mõjuta töö tulemust. On ka töid, kus oluliselt ülekaaluline ei saagi töötada – tuleb olla palju jalgadel, füüsiliselt aktiivne, liikuda kitsastel treppidel, jne. Olen otsinud laojuhatajat, kus oma tööruumi sai ta mööda kitsast keerdtreppi. Konkursil kandideeris mitmeid ülekaalulisi, arutasin seda nendega ja nad ise ütlesid, et nad ei jaksa pidevalt üles-alla ronida.

Kuid kindlasti on inimese välimus esmamulje kujundaja ja sellest ei saa mööda vaadata. Ka on inimestel mitmeid müüte, millest nad pole teadlikud ja mida võtavad otsustamise aluseks – näiteks on ülekaalulised inimesed mõnede arvates vähese tahtejõuga.

Usun, tööle kandideerimise eelised on heas füüsilises vormis, elurõõmsatel ja toreda suhtlemisega inimestel, kes antud ametikohale oma oskuste ja kogemuste põhjal sobivad. Kui kandideerijate hulgas kellelgi mõni neist faktoritest nõrgem on, ongi eelis teisel. Sagedamini komistatakse küll pigem vähese suhtlemisoskuse taha. Kõikides töödes on oluline, millise mõttelaadi ja pühendumisega on inimene. Just see määrab lõpliku otsuse. Kui ülekaaluline on oma ala professionaal ja igati meeldiva suhtlemisega, saab ta kindlasti tööle. Kui aga ta konkursi läbiviijaga avatult suhelda ei oska, on see tõsisem takistus kui tema kehakaal.

Ilmselt siin määrab inimese enda mõttelaad – kas kaal on tekitanud temas alaväärsustunde või on ta oma kehaga sõber, usub endasse ja paneb ka teised uskuma.

Liiga palju räägitakse meil kehakaalust  kui ilu ja atraktiivsuse näitajast. Minu jaoks on see pigem tervise ja eluviisi näitaja. Olen seda meelt, et arst, kes on ülekaaluline, ei mõju dieedist rääkides tõsiselt võetavana.

Kui ülekaal tuleneb tervisest, võiks seda sobival hetkel ka kandideerimisel rääkida. Kui see aga on liigsöömise tulemus ja inimene pole endaga rahul, on see vaid otsustamise hetk. Kas tahan pidevalt oma kilode pärast kurta või otsustan toitumisele otsa vaadata. Olen ise 15 kilo alla võtnud ja tean, see on mõtlemises kinni. Kui aga tunned, et kehakaalu pärast jääb elus midagi saavutamata, tee valik ja muuda oma toitumist ja liikumist. Siin ei ole midagi keerulist. Paraku annab see teema leiba paljudele ametitele.

Nüüd, enne lähenevat rannahooaega, hakkavad sel teemal kirjutama kõik naisteajakirjad.  Istutades sellega pähe mõtte kehakaalu olulisusest elu õnne leidmisel. Seal hulgas ka töö õnne leidmisel ...

Loe lisaks http://tammistepersonal.ee/blogi.

 

Autor: Sirje Tammiste, personalibüroo juhataja

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700