Autor: Sekretär.ee • 29. jaanuar 2021

Peamine probleem tuleneb valvekaamerate arvu kiirest kasvust. Pidevalt jälgivad valvesilmad kasvatavad töökohtades inimeste tööstressi taset ning see ei ole kaugeltki ainult töötaja mure.

Tööinspektsiooni soovitused:

Töösuhetes peab tööandja alati austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Töötajat tuleb kaamerate olemasolust, nende asukohtadest, kasutamise eesmärgist ja andemete töötlejast kindlasti teavitada. Enne kaamera paigaldamist tuleb tööandjal hinnata, kas sama eesmärki on võimalik saavutada vähem privaatsust riivavama vahendiga. Näiteks turvalisust on võimalik tagada ka kui paigaldada sisenemiseks kiipkaartide süsteem, kassale, laole, seifile ja muule väärtuslikule varale ligipääsemiseks ainult koodi või kiipkaardiga sisenemise võimalus.

Alati tuleb hinnata proportsionaalsust ja isikute õiguste riivet. Ühest kohvikust on tuua hea näide, kus kohvimasinal oli lisafunktsioon, mis luges, mitu kohti päeva jooksul valati. Päeva lõpus on kohviaparaadi andmeid võimalik võrrelda müüdud kohvide arvuga. See on oluliselt vähem riivavam ja efektiivsem meetod kui turvakaamera paigaldamine oma töötajate varguste ennetamiseks. Kaamera paigaldamise põhjenduseks ei saa olla oma töötaja kontrollimine, selleks on mitmeid muid viise, nt testkliendid, töötaja mentor, juhendamine ja väljaõpe jms.

Töökohtades võib kaameraid üldjuhul paigaldada isikute ja vara kaitseks, kui muud meetodid ei ole piisavad, kuid tähele tuleb panna, et töötaja privaatsus ja turvatunne läbi selle ei kannataks.

Allikas: tööelu.ee